(Tekst on võetud Kuressaare Lastemuusikakool 40 bukletilt. Aasta siis oli 1990)
Esimene muusikaõppeasutus Saaremaal - Kuressaare Lastemuusikakool (KLMK) - avas uksed noortele muusikahuvilistele 1950. aasta sügisel. Sisseastumiskatsed toimusid praeguse võõrastemaja vastas asuvas majas. Võeti õppima üle 50 õpilase klaveri, akordioni, viiuli ja puhkpillide erialale. Esimeseks direktoriks oli Vello Tünder ja õpetajateks Joosep Aavik, Hilja Viires, Helene Varalaid ja Philipp Tüür. Uue kooli asukohaks sai hoone Uus-Roomassaare tänaval, mis jäi paljudeks aastateks muusikakooli peamajaks. Esialgu õpperuumide arv, vaatamata sellele, et klassid olid läbikäidavad, rahuldas. Puudus õppetööks vajalik materiaal-tehniline baas ja ka õpetajate kaader ei formeerunud koheselt. Klaveriõpetajad ja teoreetiliste ainete õpetajad olid olemas, kuid raskusi oli tasemel akordioni-, viiuli- ja puhkpilliõpetajate leidmisega. Elu hakkas laabuma kui tööle asus uus direktor ja viiuliõpetaja Ernst Johanson töötas aastatel (1952-1969), klaveriõpetaja Helene Kukk (1954-1964), akordioniõpetaja Heinz Arm (1954), bajaaniõpetaja Aleksei Krõskin (1955-1962), puhkpilliõpetaja Caesar Kaljo (1956-1967). Asjaajajaks-arvepidajaks oli pikemat aega Erika Renel. 1955. a. lõpetas Tallinna Konservatooriumi noor ja hakkaja koorijuht Harry Kuusk, kellest sai KLMK-i kolmas direktor ja teoreetiliste ainete õpetaja järgnevaks 34 aastaks.
Käidi komandeeringus, täiendati oma teadmisi-oskusi, tasapisi võideldi välja uusi instrumente, helitehnikat, hakkas tekkima noodi- ja plaadikogu. Nüüdseks on koolil näiteks 25 klaverit, noodikogus ligi 8500 eksemplari noodimaterjali, 400 heliplaati muusikaga.
Esimene lend lõpetas 1957. aastal klaveri erialal. Nendeks esimesteks pääsukesteks olid Imbi Haagivang-Poolakene, Maie Saar-Tamra, Aime Saaret-Kuus ja Märt Põld. Kõigi nimetatute õpetajaks oli Hilja Viires.
Seitsmekümnendatel aastatel oli õppijate arv koolis kasvanud 120-140 õpilaseni ja ruumid jäid normaalseks õppe-kasvatustööks kitsaks. Linnas korraldati õppetöö mitmes kohas: 8-klassilises koolis, kultuurimajas, pioneeride majas. Peale selle ka maal: Kärlal, Dejevos. Õppetöö organiseerimine oli seetõttu seotud raskustega. Näiteks, kui eriala tund oli G. Jõgi tänava majas, siis solfedžo või literatuur jätkus õpilastel 8.-kl. koolis. Raske oli selline töökorraldus eriti maal elavatele õpilastele ja nende õpetajatele vastuvõetava tunniplaani koostamisega. Tänu sellele, et Saaremaa juhtivad jõud mõistsid kooli keerulist olukorda, alustati 70-ndate aastate keskel kahe hoone restaureerimist Torni ja Komandandi tänavate nurgal. Peamaja on kantud arhitektuurimälestiste nimekirja. Selles elas aastatel 1784-1797 Liivimaa asekuberner B. von Campenhausen.
Uued lastemuusikakooli õppekorpused valmisid 1979. aasta sügiseks ja 1. septembril 1979. algas töö praegustes ruumides. Koolil oli 17 klassiruumi eriala õpetamiseks, 3 ruumi solfedžo ja literatuuri tundideks, saal ca 150 istekohaga. Saal on saanud populaarseks muusikute-interpreetide esinemiskohaks. Pidevalt toimuvad siin kohalikud kontserdid, igal õppeaastal talvine ja kevadine avalik õpilaskontsert. Õhtuti harjutavad saalis segakoor "Lyra" ja Saaremaa Meeskoor.
40 aasta jooksul on meie koolis töötanud üle 80 õpetaja. Õpilasi on vastu võetud üle tuhande. Nendest kooli lõpetamiseni on jõudnud 435. Vilistlastest on muusikapõllul vagude kündmisel sügavamad vaod ajanud Lembit Tiivas, Maie Tamra-Saar, Maia Heinsalu, Alli Selliov-Koppel, Helena Kaarna, Mailis Põld, Tiia Tolli-Kaukes (lõpetanud klaveriosakonna);Annes Koppel, Tarmo Berens (lõpetanud viiuliosakonna); Neeme Saar, Villu Veski, Ants Oidekivi (lõpetanud puhkpilliosakonna); Tiit Kiik, Jüri Larin, Rahel Nurmetalu (lõpetanud akordioniosakonna) ja paljud teised, kes jätkavad õpinguid muusikakoolides, konservatooriumis või annavad oma parima Eestimaa muusika- ja kultuuriasutustes ning Kuressaare Lastemuusikakoolis.
Keskmiseks õpilaste arvuks on kujunenud 250. Erialadeks on hetkel klaver, akordion, viiul, kitarr ja puhkpillid. Üle poolte õpilastest õpib klaverimängu. Töötab ettevalmistusklass õpetaja Ludmilla tooni eestvedamisel. KLMK-i õpilased on edukalt konkureerinud muusikakoolide regionaalsetel ja vabariiklikel ülevaatustel. Tuleb tunnustavalt ära märkida Andra Kausi (klaver) II koha, Andra Larini (akordion) II kohta, Mare Piheli (viiul) II kohta, Ene Salumäe (viiul) III kohta, Koit Kadri (solfaad) I kohta ja Imre Sooääre (solfaad) III kohta vabariiklikel konkurssidel. Viiuliõpilastest parimad on võetud mängima Noorte Viiuldajate Ansamblisse. 1989. aasta sügisel käis 2 õpilast ansambli valikkoosseisuga kontsertmatkal Soomes. Juubeliaastal töötab koolis 29 pedagoogi, nendest KLMK-i endisi õplasi 14. Nii on edukalt lõpetanud Hilja Viirese klaveriklassi nüüdsed õpetajad Maaja Jalakas, Helena Kadarik, Tiiu Kuulberg, Tiiu Maripuu, Marika Mets. Viiulipedagoog Laine Sepp oli Ernst Johansoni õpilane. Leida Viira ja Aksel Ränk võlgnevad tänu koolituse eest kauaaegsele akordioniõpetajale Heinz Armile. Omakorda Maaja Jalaka õpilasteks olid õpetaja Lolita Äär, Katre Roolaht, Svetlana Keert (algul õppis Ene Rüütli klaveriklassis). Õpetaja Rita Naaber on Helena Kadariku kasvandik. Illimar Kuningas andis trompeti alghariduse Margus Allikule.
Enamus õpetajatest on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi või Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Muusikalist on saadud Tallinna G. Otsa nim. Muusikakoolist ja Tartu H. Elleri nim. Muusikakoolist. Õpetajad osalevad aktiivselt Saaremaa muusikaelu edendamisel. Nii tegutsevad koorijuhtidena S. Keert (segakoor "Lyra" ja "Saare Kaluri" kammerkoor), M. Mets (naiskoor "Piret"), H. Kuusk ja T. Köster ("Saaremaa Meeskoor"), ansamblijuhtidena K. Aro, T. Maripuu, M. Vainokivi, T. Rätsepp, Kärla puhkpilliorkestri dirigendina L. Häng, "Saare Kaluri" puhkpilliorkestri dirigendina M. Allik, rahvapilliorkestriga töötab L. Viira, perekonnaseisuosakonnas ja leinamajas mängivad L. Sepp, M. Okspuu, T. Kuulberg. Kontsertmeistrina töötavad H. Kadarik, M. Okspuu ja T. Kuulberg. Metsasarvemängijana on hinnatud Juhan Tõhk. KLMK-is töötab edukalt viiuldajate ansambel (õp. Laine Sepp) ja akordionistide orkester (õp. L. Viira). Need kollektiivid ja kooli üksikesinejad on oodatud külalised maakonna ja linna mitmesugustel üritustel.
Kooli õppetööd juhib oskuslikult alati tasakaalukas ja nõudlik õppealajuhataja Viiu Pitk
. Osakondade juhatajateks on Helena Kadarik (klaver) ja Leida Viira (akordion), a/ü tööd teeb edukalt Tiiu Maripuu, "Eesti Kontserdi" vahendajaks Saaremaal on energiline Laine Sepp. Noodikogu eest kannab hoolt juba palju aastaid Nadja Kuusk; kooli instrumente hoiavad korras Harald Hallik ja Verner Nuut. Kooli külastavad tihti Saaremaal viibivad väliskülalised. Muusikakoolil on toredad sõbrad ja koostööpartnerid Soomes Tammisaari Muusikakoolis. On loodud sidemed Rootsi Gotlandi Muusikakooli ja Linköpingi linna koolidega. Tutvumise ja uute kogemuste saamise eesmärgil vahetatakse õpilaste ja õpetajate esindusi, korraldatakse vastastikuseid kontserte. Päevakorral on õpetajate tööalane vahetus.
Lähemas tulevikus seisab ees II korruse väljaehitamine, sest õpilaste arvu suurenemisega on tekkinud jällegi ruumikitsikus. See loob eeldused edukaks õppetööks veelgi suurema õpilaste arvuga mitmekesisematel erialadel. Plaanis on kooli saali ja siseruumide kujundamine. Enamat tähelepanu tuleb pöörata ansamblitööle (kooriklass, puhkpill). Tahame laiendada kontserttegevust ja seda eriti lasteaedades, üldhariduslikes koolides jm.
Vaatamata sellele, et meie perest ei ole välja kasvanud ülemaailmse kuulsusega tipp-tähti, on siiski antud tubli panus Saaremaa ja Eestimaa muusikute koolitamisel. Paljud on saanud siit külge muusikapisiku kaasalöömiseks taidluses ja ringijuhtidena. Seega on Kuressaare Lastemuusikakool oma 40-aastase tegevusega jätnud sügava jälje Saaremaa ja saarlaste kultuuriloo lehekülgedele.