Komandandi 9 ajalugu

1978. a. seoses Tolli tänava laiendusega on hoone 8 m lammutatud, taastatud esialgne fassaad, hoone teisele poole ehitatud juurde 3 m ja ühendatud Oktoobri tänavalt järgneva hoonega (Kõljala koda) .

1979. a. inventeerimise akt konstateerib Oktoobri 9 kapremondiga tehtud muudatusi.

Allikas: Saare Maa-amet (toimik 4447)

1973. a. andis Kingissepa linna täitevkomitee Oktoobri 9 rajooni kultuuriosakonna bilanssi.

Allikas: Saare Maa-amet (toimik 4447)

1966. a. andis Täitevkomitee Oktoobri 9 tasuta kasutada sõjaväeosale nr 2133

Allikas: Saare Maa-amet (toimik 4447)

1963 II Keskkooli õpetajatetuba (II Keskkool ise Tallinna 34) Allikas: TAN lk 16

1961 Kalaseltsi Inspektsioon Allikas: TAN lk 13

1959, 1961 Laste raamatukogu Allikas: TAN lk 21 ja TAN lk 15

1951 Kuressaare Rajooni TSN Täitevkomitee põllumajandusosakond Allikas: TAN lk 147

1951 Seemnete Kvaliteedi Inspektsioon TAN lk 147

1941 a. andis nõukogude võim Oktoobri (endine Komandandi) 9 Kingissepa TSN T/n Põllumandusosakonnale

Allikas: Saare Maa-amet (toimik 4447)

TAN - vastava aasta telefoniabonomentide nimekiri aadressil Oktoobri 9 (Suur tänu Arhiivraamatukogu juhataja Katrin Äär!)

Allikas: Saaremaa Muuseumi peavarahoidja Maret Soorsk

18. saj. lõpul rajatud klassitsistlik hoone on ehitatud tahutud dolomiitplokkidest soklile. Maja on traditsiooniline loov ehitis linnas – iseloomulikud kõrge punane kivikatus, dolomiidist uste ja akende raidraamistused, stiilne tahveluks ja omapärane nurgarõdu teevad majast ühe Kuressaare silmapaistvama hoone. Hoone rekonstrueeriti 1979. a. Arhitektid A. Kukkur ja R. Raie.

Kõljala koda st Kõljala mõisa perekonnale kuuluv hoone.

Väljavõte Saaremaa Muuseumi Kaheaastaraamatust 1999-2000, lk 120 (artikli autor Maret Soorsk).

Kõljala koda, mida pikka aega peeti ekslikult Campenhauseni majaks, kuulus 1786. a. tegelikult Kuressaare kindluse komandandile Christian Friedrich von Eckile, aastail 1798-1819 M. von Stackelbergile. Ajavahemikus 1802-1810 eraldus kinnistu kaheks osaks ning praegused muusikakooli hooned olid kuni II maailmasõjani erinevatel kinnistutel: nurgapealne maja oli nr. 9, kõrval asuv hiljem ehitatud nr. 10 oli Kõljala koda.

Buxhoeveden'ite vapp

1873. a. oli selle omanik Konstantin von Buxhoeveden, kelle isa Friedrich oli 1840. a. Osten-Sackenitelt Kõljala mõisa ostnud. K. von Buxhoeveden oli laevasõiduseltsi “Osilia” üks asutajaid. Tema tütar Maria (1870-1946) oli Saksa Seltsi kooli direktriss ja Elisabeth (1872-1951) aadlipreilide varjupaiga juhataja Kuressaares.

Foto: 1920-ad

Allikaid hoone kuulumise kohta muuseumi perfokaardilt

Komandandi 9

  • 22. okt 1928 ostis EW Põllutööministeerium, maksis 9000, volinik Kaarel Tiitso

  • 27. juuni 1922 ostab Peeter Mender (Peeter Julius Reediku poeg)

  • 6 okt. 1912 omandas Herta Melnikova (Oskar Wildenbergi tütar)

  • 1911 - Buxheeveden Otto pärija

  • 1873 – Buxhoeveden Otto

  • 1798 ja 1819 – Matthias von Stackelberg’ile

  • 1802-1810 – krunt jaotati kaheks

  • 1772 ja 1786 von Eck’ide perele

Komandandi 10

  • 1938 - M. ja E. Buxhoeveden

  • 1927 – M. Buxhoeveden annab klaveritunde (MM 1927 nr. 5, MM 1929 nr 4, MM 1938 nr. 134)

  • 1927 – Maria Stackelberg avab 4-7 a. lasteaia (MM 1927 nr. 94)

  • 1925 jaanuar – saksa seltskondliku söögimaja ruumid. Viimased vastasid nõuetele, kuid puudusid jooginõu keedetud veega ja süljekausid. Puuduste kõrvaldamiseks anti aega 1 nädal (ERA F 2014, n.1, s.84, l. 309)

  • 1901 – Karl Krulli uus vorstipood (AW 1901 nr 45)

  • 1897 – 1937 Buxhoeveden’ite perele

  • 1873 – Buxhoeveden

  • 1828 plaanil kivimaja olemas

  • 1810-1819 – Gerlach

  • 1810. a. maksu nimekirjas siin kõrge maksuhoone olemas?

  • 1786, 1797 krundil hoone puudub

Infot küsinud ja pildistanud Tarmo Berens