Vanamuusikaansambel Rondo

Kuressaare muusikakooli õpilastest koosnev vanamuusikaansambel Rondo sai tõuke tekkeks ansamblilt Platens Pipare (Motala, Rootsi), kui see gümnaasiumi noortest koosnev grupp 1990-te aastate alguses Kuressaarde sattus ja piiskopilinnuses kontsertetenduse andis. Vaba Eesti oli veel väga noor ja paljud ei osanud ega julgenud tulevikuvõimalustele mõelda. Situatsioon ühiskonnas oli ettearvamatu ja uskumatuna tundus iseseisvalt mõelda, välismaailmaga suhelda ja tegeleda asjadega, mis seni taunitud olid. 

Rondo

Vanamuusika, nagu paljud teisedki muusikastiilid, oli nõukogude režiimi ajal tabu ja selle õpetamine muusikakoolides ei tulnud kõne allagi. Hortus Musicuse kõrval tegutses küll üksikuid väikesi vanamuusikute gruppe, aga laste vanamuusikaansambleid ei saanud tekkida. Kõik oli nii korraldatud.

Eesti Vabariigi saabudes muutus olukord ja muusikaõpetajatel tekkisid võimalused ennast harida ka varasema muusika vallas. 

Rondo asutajale andsid esimesi teadmisi ja oskusi Tõnu Sepa vanamuusikakursused ja Neeme Punderi suursugused muusikaprojektid õpilastele Viljandi vanamuusikafestivalide raames. Mõnedel hilisematel tuntud vanamuusikutel nagu Reet Sukk ja Taavi Mats Utt aga avanes võimalus suunduda läände varajast muusikastiili õppima ja ka nende roll on Rondo arengus olnud märkimisväärne. Eestis, sh. Kuressaares oli aga veel kuni uue aastatuhande alguseni puudus noodimaterjalist, pillidest, teadmistest ja kuna arvutid olid ka haruldased, siis tänapäevasest harjumuspärasest ja infoküllasest internetist abi ei olnud. Niisugune oli situatsioon Eestis siis, kui Rondo teke alguse sai ja seda on hea Eesti Vabariik 100 raames meenutada. 

2018.aasta alguses on olukord kardinaalselt erinev! Esimene Kuressaare muusikakooli õpilaste vanamuusikakontsert toimus 1996. aasta lõpus

piiskopilinnuses ja seda daatumit loetaksegi Rondo asutamise ajaks. Ansambli repertuaar pärineb suures osas 14.-17.sajandist, see tähendab ajast, mil toimusid suured ehitustööd Kuressaare piiskopilinnuses. Täpsem ülevaade Kuressaare suurima turismimagneti ajaloost on saadaval http://www.saaremaamuuseum.ee/. Aastate jooksul on Kuressaares vanamuusika teadmisi ja praktilisi oskusi omandanud ligi sada last.

Rondo kontsertidel kõlab enamasti keskaja ja renessanssajastu ilmalik muusika. Ka baroki heliloojate sonaate satub tihti kontserdi kavadesse. Hilisemat muusikat ei kuule nii sageli, kuid siiski, eriti nooremate mängijate puhul. Ansambel on esinenud Rootsis, Soomes, Lätis, Saksamaal, Maltal, Poolas ja mitmetes paikades üle Eesti. Osaletud on ka mitmetes etendustes Kuressaares („Kuningas John“, „Lossilegend“ jt.), Viljandis („Lillede mask“, „ Zeus ja Europe“, „Taanieli mäng“, „Orpheus“, „Pellegrinus“) ja Rakveres ( humoorikas keskaja muusikal põhinev kaasajastatud etendus „Punamütsikese seitse sõpra“). 2017. aastal valmistati koostöös Kuressaare ajaloolise tantsu klubi Rondo Danzantega ette

sõnalis-tantsuline projekt Kuressaare lossilegendi ainetel, millega esineti Gotlandi Keskajanädalal. 

Vanem Rondo koosseis on kauaaegne Saaremaa muuseumi partner keskaja pidusöökide muusikalisel ilmestamisel. Rondol on olnud ka kandev roll laste ja noorte vanamuusikafestivalide programmides Kuressaares alates 1997. aastast. Viimane taoline festival toimus 2017. aastal Ajatu muusika festivali nime all.

Aastate jooksul on ansambli pilliparki lihtsate plastikplokkflöötide kõrvale lisandunud kvaliteetsed puidust plokkflöödid – populaarseimad flöödid varases muusikas. Ka mängitakse varaseid keelpille haamerdulcimeri ja poogenpsaltrit, mis on lastepärased ja algtasemel lihtsalt omandatavad. Ka

rütmipillidel on suur osa Rondo tegevuses. Aeg-ajalt on Rondo vanamuusika projektides kõlanud ka fiidel ja laul (õp. Kristi Saar), bassrebekk ja tšello (õp. Annikki Aruväli), trompet (õp. Karlis Saar), ukulele (õp. Lelet Hollo), klavessiin (õp. Heldi Vahter ja Natalja Laht) ja orel (õp. Edoardo Narbona).

Oma roll Rondo imidžis on ka ajaloolistel kostüümidel. Ikka selleks, et paremini tunnetada sadu aastaid tagasi kõlanud muusika elukeskkonda. Kostüüm kui ajastut iseloomustav riietusese on tänapäeval ka lavaliselt atraktiivne ja kuulaja-vaataja jaoks paeluv. Kostüümiajalugu on Kuressaares nüüdseks tutvustatud mitmete töötubade kaudu ja seetõttu teadmised sellest valdkonnast palju täienenud. Põhjalikumalt tegeleb ajaloolise tantsu ja kostüümi ajalooga praegune Rondo Danzante juht Jane Kaju, endine Rondo mängija. Selline pikaajaline aktiivne vanamuusikaalane tegevus on saanud võimalikuks Eesti Kultuurkapitali erinevate sihtkapitalide ja Kuressaare Linnavalitsuse, samuti Hasartmängumaksu Nõukogu toel. 

Täname!

Ansambel Rondo juhendaja Tiiu Maripuu.